Lagedi haigla alates 1959

 

MÄLESTUSI LAGEDI HAIGLAST ALATES AASTAST 1959

Lagedi Haigla alustas tegevust 1950ndate aastate keskel, mäletatavasti 1954. aastal. Haigla asus hubases mansardkorrusega puumajas, ümbritsetud avarast õunapuuaiast, praegusel Jüri teel. Tollal oli see Kopli küla. Ambulatoorne osa asus selleks kohandatud kõrvalhoones. Haigla ainuke transpordivahend oli hobune ree ja vankriga. Hobusele tehti heina haigla oma personalijõududega. Haiglast umbes 1 km kaugusel Aadu talus asusid hambaravikabinet ja apteek. Seega – kõik esmavajalik elanikkonna jaoks oli tol ajal olemas kohapeal. Haigla personali moodustasid arst-juhataja dr Johanson, velsker, ämmaemand, 5 statsionaaiõde, sanitarid, lasteõde (patronaažõde), majandusjuhataja, desinfektor, kokk, kütja, kojamees ja hobusemees.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                  1950ndate lõpuaastatel olid elujõu saanud gripiepideemiad, esines ka soolenakkuste puhanguid. Oli alustatud pealetungi lastehalvatusele elanikkonna üldise vaktsineerimisega. Haigete vastuvõtt toimus 6 korda nädalas. Haigla statsionaar teenindas kohalikke elanikke. Ühe haige toidupäeva maksumus oli 80 kopikat, millest tänu väga headele kokkadele sai korraliku maitsva toidu.

Haigla teeninduspiirkonnaks oli  Ülejoe, Kopli, Keskküla, Kadaka, Tuulevälja, Koplimetsa, Väo, Kuristiku, Priisle, Soodevahe ja Veneküla külad ning Lagedi mõis. Peale selle veel Töötava Talupoja ja Mitšurini nimeliste kolhooside piirkond ning Sommerlingi nimelise sovhoosi piirkond (sovhoosi keskuses asus ka velskripunkt). Võib vaid ette kujutada, kui palju aega võttis ühe kojukutse tegemine. Kuna hobusega sai käidud vaid kõige kaugemates kohtades, siis peamiselt tehti kojukutsed jalgsi (nii sai ka kiiremini edasi). Teeninduspiirkonda kuulusid ka Lagedi ja Lehmja koolid ning Rae ja Iru algkoolid.

Maa-jaoskonna haiglaid kasutati tol ajal sageli nakkushaiguste epideemiate puhangute ajal. Nii täideti ka Lagedi Haigla näiteks düsenteeriahaigetega, kes tulid sinna üle terve Harju rajooni. Kõigega tuldi toime haigla oma personaliga. Haiglas ei esinenud ühtegi juhtumit, kus personal oleks ise nakatunud. Suure osa profülaktilisest tööst hõlmas elanikkonna vaktsineerimine nakkushaiguste vastu. Seda tööd tuli teha talust-tallu, külast-külla käies kodudes. Isegi imikute kaitsesüstid tehti kodudes.

1961. aastal lahkus töölt dr Johanson (Tallinna Kiirabisse) ja Lagedi Haiglasse määrati noor, äsja Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud dr Tamara Belova (hilisem Hendrikson). Mõne aasta möödudes haigla reorganiseeriti Vabariikliku Tuberkuloositorje Dispanseri filiaaliks. Haiglasse paigutati järelravi vajavad tuberkuloosihaiged, kellel aktiivset tuberkuloosi enam ei esinenud. Haiged olid nn. kergete killast. Peale selle filiaali likvideerimist sai haigla oma funktsioonid tagasi.

Jaanuaris 1965. aastal likvideeriti haigla juurest ambulatoorne osa, mis viidi ule Sommerlingi nimelise sovhoosi keskusesse, kus asus velskripunkt. Lagedi piirkond jäi velskri teenindada. Peale dr Hendriksoni lahkumist haigla juhataja kohalt, asus tööle dr Eela Vürst, kes osutus vaga energiliseks arstiks. Ta muretses haiglale korraliku füsioteraapia aparatuuri. Teostati ka parafiin-osokeriitravi ja massaaži. Ka hakati teenindama haigeid üle kogu Harju rajooni. Lagedi piirkonna muude tõbedega haigeid tuli aga suunata teistesse jaoskonnahaiglatesse.

Peale dr Eela Vürsti on Lagedi Haiglas töötanud raviarstina Tallinna Keskhaigla neuroloog dr Erich Moisar, siis dr Andres Parts, seejarel dr Jaak Tepper ja dr Maire Pärna. Lagedi Haigla likvideeriti 15. mail 1993. aastal.

Aino Tamlak

Lagedi velsker aastatel 1959 – 1993

Artikkel on ilmunud ajalehes “Rae Sõnumid” detsembris 2006