Lagedi Rahvamaja

LAGEDI RAHVAMAJA LUGU

Lagedi ajaloohuviline Rein Karm uuris välja, millist elu elati Lagedil siis, kui tegutses rahvamaja. Praeguseks ei ole enam Lagedi raudteejaama hoonet ega ETKVLi kauplust Posti tänaval, suletud on postkontor. Alljärgnevalt meenutame veel üht kunagi tegutsenud asutust, millest paljudel pole aimugi – Lagedi rahvamaja.

Rahvamaja ja selle inimesed

Lagedi rahvamaja tegutses Lagedi külanõukogu alluvuses eelarvelise asutusena. Palgalisi ametikohti oli kaks: rahvamaja juhataja ja koristaja. Are Kubpart (28.04.1929 – 16.04.2004) asus kohakaasluse korras rahvamaja tööd juhtima 50ndate keskel, arvatavasti 1953. aastal. Väidetavalt juhatasid varem Lagedi rahvamaja Laine Puumeister (teda tunti kui kauaaegset postiljoni) ja lühikest aega Lagedi kooli kunagine õpetaja Rudolf Selg. Nende varasemate tegemiste käsitlemine nõuab aga tööd arhiivides. Rahvamaja tegutses Lagedi kooli ruumides, kus tehti proove ja korraldatiüritusi. Ka Rakvere teater käis aeg-ajalt külalisetendusi andmas, kusjuures Are Kubparti abikaasal Astal oli ülesanne müüa eelmüügist pileteid. Rahvamaja inimeste eestvedamisel puhastati nn Kepsu saare (Aadu saare) koolimaja poole jääv osa võsast ja prahist ning seal korraldati arvatavasti alates 1962. aastast jaanipidusid. Muusikat saadi perekond Kubparti korterist Aadu talu elumaja teisel korrusel, kust valjuhääldite juhtmed veeti saarele läbi jõe. Pärast rahvamaja likvideerimist korraldas saarel jaanipidusid Sommerlingi kolhoos, kus oli esimeheks Nikolai Kruuk, kes noore mehena oli mänginud ka Lagedi puhkpilliorkestris. Lagedil käis regulaarselt rändkino ja rahvamajas näidati tolle aja kohta väga häid filme. Noorematele lugejatele tasub meenutada, et tol ajal oli televiisor haruldus, mistõttu rändkino oli populaarne. Rahvamaja koristaja ülesanne oli aegsasti kuulutused üles panna, kino näitamise ajaks koolimaja saalis pikad pingid paika sättida, koolimaja uksed lahti teha ning pärast seanssi ruumid korda teha ja maja uksed lukustada. Koristajaks oli Helene  Piibur, kes elas koolimajas ja kelle põhitöökoht oli kooliteenija. Helene Piiburi abikaasa Julius, kes oli kooli katlakütja, tõi hobusega rändkino Arukülast kohale ja viis pärast edasi Vaskjala külla, endisesse Rae koolimajja. Kinomehaanikud olevat isegi kooli toonases köögis-söögitoas võimlemismattidel ööbinud. Hiljem said kinomehaanikud auto ja siis läks asi lihtsamaks.

Mida rahvamajas tehti

Rahvamajas tegutsesid erinevad ringid: rahvatantsuring, orkester, naisansambel, solistid, näitering. Esineti eelkõige Lagedil, aga ka Aruküla kultuurimajas, Jõelähtme rahvamajas, Vaskjala külas Rae koolimajas, Tallinnas Nõmme kultuurimajas ja tselluloosivabriku klubis Tallinnas. Tegutses ka lastering, kus koolieelikutele õpetati laule, tantse, laulumänge, nagu pisipõnnidele ikka. Lapsed kutsuti kord isegi Eesti Raadiosse esinema. Lagedi inimestele tuntumad toonased istetegevuslased olid Are Kubpart, kes mängis klaverit, akordioni, kitarri, mandoliini, Asta Kubpart laulis ja tantsis, Vaike Vainomäe (kauaaegne koolisöökla töötaja) laulis ja tantsis, Eino Puumeister (kelle poeg Sulev lööb praegu kaasa kodukandiliikumises ja korraldas paar aastat tagasi kooli staadionil koertešõu) mängis orkestris trompetit ja akordioni, Urve Sirelmets (Tasa) oli rahvatantsija (teda teame kui endist postiljoni ja raudteejaama piletilaekurit,kes praegu tegutseb Lagedi  piirkonna koduhooldustöötajana). Korraldati ka erinevaid üritusi. Populaarsed olid kohvikuõhtud, maski- ja sitsiballid. Valimiste päeval oli alati kohustuslik esinemine. Veel korraldati peotantsukursuseid ja peoõhtuid, kohvikuõhtutel olid kavas laudkondadevahelised võistlused. Toimusid ka kokanduskursused ning kudumis- ja heegeldamiskursused. Rahvatantsurühm esines 1960. aasta üldlaulupeol Tallinnas. Samal aastal oli rühmal meeldiv võimalus esineda ka Lätis Saulkrastis (u 30 km enne Riiat, mere ääres) toimunud laulu- ja tantsupeol. Seega jõuti esinemisega korraks ka üle Eesti piiri. Veel esineti vastavatud Komsomoli- nimelisel staadionil (praegu Kalevi staadion) esimesel võimlemispeol, ilmselt 1961. aastal või veidi hiljem. Harjutama-esinema tuldi Raelt, Väo külast, Loolt, isegi Tallinnast, ja loomulikult lõid kaasa kohalikud inimesed. Toona ei olnud Lool (Saha-Lool) veel kooli ega rahvamaja. Lagedile tuldi jalgsi, jalgrattaga, hobusega (sh talvel saaniga), samutirongiga. Are Kubpart juhatas orkestrit ja  naisansamblit, saatis ansamblit klaveril ja juhatas ka kooliorkestrit. Muusikaline anne oli talle looduse poolt kaasa antud, sellealast eriharidust tal polnud. Mitmete ringide juhid, nagu rahvatantsujuht Aino Süda ja peotantsujuhid Aare ja Pia Orb ning Arseni Poolgas, tulid Lagedile ringe juhendama Tallinnast. Aare ja Pia Orb olid omal ajal tuntud peotantsijad, Arseni Poolgasel oli Tallinnas Laial tänaval oma tantsukool. Ringijuhtide palgaraha pidid kollektiivid oma esinemistega välja teenima, sest rahvamaja eelarves seda raha polnud. Ringide töös osalesid ka Lagedi kooli õpetajad Helgi Rein (Saar) ja Salme Mine. Rahvamaja tegutsemise algaastatel laenutati rahvariideid Tallinnast, teatritarvete laenutusest. Solistidena tegutsesid õed Illi Vain (Õunap) ja Lembi Vain (Koppel) Sahalt. Parimaid isetegevuslasi tunnustati. On säilinud Lagedi RSN TK (külanõukogu) esimehe Hilda Vapra ja rahvamaja juhataja Are Kubparti allkirjadega aukiri Urve Sirelmetsale. Aukiri on vormilt punapoliitiline, nagu tollal enamasti, kuid Asta Kubparti mälestuste järgi esitati ikka eestimaist ja eestimeelset repertuaari. Vahel olid kavas ka mõne vene autori lood, kuid mitte ühtegi laulu ei lauldud vene keeles.

Miks tegevus lõpetati

Inimesed olid tollal enamasti paiksed. Lisaks kolhoosile andsid kohalikele tööd raudtee (töötati jaamas, teeremondibrigaadis, ülesõidukorraldajana), raadiojaam jt. Kuna televiisor oli haruldus, oli vajadus isetegevust teha suurem ja selleks leiti võimalusi. Aeg aga kulges omasoodu ja üha enam kohalikke inimesi hakkas linnas tööl käima, kodudesse hakati soetama telereid.1963. aasta jaanuaris likvideeriti Rae vallapiirides tegutsenud Vaida külanõukogu ja liideti Lagedi külanõukoguga ning nimetati ümber Sommerlingi külanõukoguks. Keskus viidi toonasest Kopli külast (Jüri tee ääres asuvalt Tomassonilt) Lehmja asulasse, praeguse Grossi poe kõrval asuvasse raamatukogu endisesse kahekorruselisse hoonesse. Umbes samal ajal või veidi hiljem, arvatavasti 1967. aastal, lõpetas tegevuse ka Lagedi rahvamaja. Muu hulgas oli üheks põhjuseks Loo lasteaia kõrval valminud Loo rahvamaja, kuhu Loo isetegevuslased said endale kodu. Sommerlingi külanõukogu andis Lagedi rahvamaja kõik dokumendid üle Harju rajooni arhiivi, mis nüüd asub Rakveres.

Isetegevuse taaselustumine

Paarkümmend aastat tagasi, kui kool sai huvijuhi ametikoha, hakkasid õpilased isetegevusega taas aktiivselt tegelema.Aruandekontsertideks olid kooli mitmesugused pidulikud üritused, kus lapsevanemad ja külalised nägid, mida lapsed olid õppinud. Suurt tööd tegid kooli huvijuhid Kersti Mägi ja seejärel Meelis Sekk. Kooli praegune huvijuht Liisi Vesselov pakkus kaks uut suunda: suutis huvitegevusse kaasata enamiku kooliperest ning koos muusikaõpetaja Silja Tammelehega kaasati isetegevusse ka täiskasvanud. Mõne aasta eest hakati Lagedil kohaliku kodukandiklubi eestvedamisel taas korraldama  klubi- ja puhkeõhtuid. Hea on tõdeda, et 2008. aastal loodud Lagedi segakoor kooli muusikaõpetaja Silja Tammelehe juhendamisel on hoo sisse saanud. Lagedi 770. aastapäeva tähistamiseks lavastas kooli huvijuht Liisi Vesselov kunagise kauaaegse koolidirektori Sven-Allan Sagrise stsenaariumi järgi vabaõhuetenduse „Lagedi läbi seitsme sajandi“. Kaasa lõid nii kohalikud kooliõpilased kui ka täiskasvanud. Lõpetuseks suur tänu Asta Kubpartile, kes oli lahkesti nõus mälestusi jagama. Aitäh Urve Tasale ja Malle Lissmannile, kes aitasid Asta Kubparti mälestusi täiendada ja täpsustada.

Rein Karm , Lagedi ajaloohuviline

Artikkel  on ilmunud ajalehes  “Rae Sõnumid”  oktoobris 2011

Advertisements