Lagedi Velskri-ämmaemand 1965-1992

 

Lagedil moodustati velskri-ämmaemandapunkt 1965. aasta jaanuaris seoses sellega,et Lagedi Haigla juurest viidi ambulatooriumüle A. Sommerlingi nim. sovhoosi keskusesse,kus asus seni Sommerlingi velskri-ämmaemanda punkt.

Lagedile asutatud punkt päris endale nii Sommerlingi velskri-ämmaemanda punkti nimetuse kui ka pitsati. Tööle asus Lagedi Haigla velsker Aino Tamlak (tollal Silla) ja haigla sanitar Leida Hisjamentinov. Aino Tamlak oli ühtlasi ka velskri-ämmaemanda punkti juhataja. Punkti kasutada anti Aadu talu mansardkorrusel üks tuba 14 m2, millest oli kerge (mitte laeni ulatuva) vaheseinaga 5 m2 eraldatud ooteruumiks. Enne seda asus selles ruumis Lagedi haigla hambaravikabinet, milline viidi samuti üle A. Sommerlingi nim sovhoosi keskusesse. Sama maja esimesel korrusel asus Lagedi Apteek, milline peatselt likvideeriti. Lagedi velskri- ämmaemanda punkti teenindada jäid 12 küla: Väo, Kuristiku, Priisle, Soodevahe, Koplimetsa, Veneküla, Ülejoe,Keskküla, Kadaka, Tuulevalja, Kopli ja Lagedi mõis. Peale selle Lagedi 8-klassiline kool ja Iru algkool. Velskri-ämmaemanda punktil transpordivahendeid ei olnud. Lagedil asunud velskri-ämmaemanda punkt nimetati ümber Lagedi velskri-ämmaemanda punktiks alles 11. aprillil 1969. aastal ja viidi Tallinna Linnaümbruse jaoskonna alluvusse, hiljem aga Harju Keskpolikliiniku otsesesse alluvusse. 1969. aastast hakkas velskri- ämmaemanda punktis 1 kord nädalas toimuma ka lastearsti vastuvõtt. Esimeseks pediaatriks oli dr Evi Okafor, seejärel dr Laaniste, dr Paavel, dr Besprozvannõi. Hiljem (Harju Keskpolikliiniku alluvuses) asusid tööle lastearstina Loo Ambulatooriumi arst dr Reinson, seejarel dr Erika Reismaa ja viimasena dr Mare Seljamäe, kes töötas veel ka Lagedi Tervishoiupunkti aegu, kuni perearsti jaoskonna moodustamiseni.

1972. aastal anti A. Sommerlingi nim sovhoosi poolt Lagedi velskri-ämmaemanda punktile ruumid Urbase talu juurdeehitusse – 17 m2 vastuvõtu tuba ja 9 m2 ooteruum. Sanitaarremont teostati velskri-ämmaemanda punkti oma jõududega. Nendes ruumides puudus veevarustus ja territooriumil ei olnud isegi kaevu. Vett tuli tuua 200 m kaugusel asuva Nurga talu kaevust. Ruume küttis sanitar, ruumid olid üsna külmad. Küttega varustas külanõukogu.

Velskri-ämmaemanda punkti tööülesanneteks oli nii ravi kui ka profülaktiline töö. Suur osa tööajast kulus ka Punase Risti tööülesannete täitmiseks (sanitaarpostide ettevalmistamine koolis ja sovhoosis) ning elanikkonna tsiviilkaitsealaseks ettevalmistamiseks (ja seda igal aastal). Kui punkti algaastatel ei olnud mingit transporti kasutada, siis hiljem see olukord paranes. Transporti haigete juurde kojukutsete teostamiseks sai vahetevahel sovhoosist ja hiljem Lagedi Haiglalt.Vastuvõtupäevi nädalas oli 5, peale selle 1 profülaktiline päev, mida sai kasutada kaugemate patronaažide teostamiseks ja majandusküsimuste lahendamiseks ning enesetäiendamiseks.

Üks näide patronaaži päevast (visiit imikute ja rasedate juurde): marsruut kulges Lagedi mõisast üle jõe Koplimetsa külla, siis Väo külla, Kuristiku ja Priisle küladesse (seal laiub praegu uus Lasnamäe) ja heal juhul Tallinna kaudu tagasi. Üks kaugemaid piirkondi oli Soodevahe küla, kuhu ei olnud otsest juurdepääsu, vaid tuli minna Peterburi maantee (tollal Leningradi maantee) kaudu läbi Tallinna Betoonitehase territooriumi.

1975. aastast vähenes teeninduspiirkond Kuristiku, Priisle ja Väo kulade võrra. See piirkond anti Tallinna Mererajooni meedikute teenindada.

1974. aastast hakkas toimuma velskri- ämmaemanda punktis ka jaoskonna arsti vastuvõtt. Velskril oli õigus anda töövõimetuslehte vaid 3-ks päevaks, selle pikendamiseks tuli seni haigetel seni sõita Tallinna arsti juurde.

Arstidest töötasid Lagedil: dr Lia Uusna (pikemat aega), dr Eela Vürst, dr Andres Parts, dr Urve Kirotar, dr Jaak Tepper, dr Maire Pärna. Õedena tootasid Mall Siiak,Eve Ainumäe (tollal Niilo) ja 5.augustist 1983 kuni täaseni Ly Jõekäära.

18. martsil 1992. aastal nimetati Lagedi velskri-ämaemanda punkt umber Lagedi Tervishoiupunktiks ning allutati Jüi Ambulatooriumile. Velskri-ämaemanda punkti „eluiga” oli seega 27 aastat.

1993. aastal, seoses haigla likvideerimisega, toodi Lagedi Tervishoiupunkti üle ka füioteraapia aparatuur. Füioteraapilist ravi said haiged kuni 1997. aastani.

1.augustil 1993. aastal jäi velsker AinoTamlak pensionile. Velskrina olen Lagedil töönud alates 1. detsembrist 1959.a. Tervishoiupunkti jäid tööle dr Maire Pärna ja õde Ly Jõekäära. Edaspidi kulges töö juba perearsti jaoskonnana.1997.aastal olid perearstiks dr Eero ja Kristel Merilind ning alates 1. mätsist 2001. aastast kuni täaseni  dr Tatjana Lelov.

Aino Tamlak

Lagedi velsker aastatel 1959 – 1993

Artikkel on ilmunud ajalehes “Rae Sõnumid”  detsembris 2006