Ajalugu

LAGEDI KOOLI AJALUGU  Lagedi Põhikooli kodulehelt

LAGEDI RAHVAMAJA LUGU

Lagedi ajaloohuviline Rein Karm uuris välja, millist elu elati Lagedil siis, kui tegutses rahvamaja. Praeguseks ei ole enam Lagedi raudteejaama hoonet ega ETKVLi kauplust Posti tänaval, suletud on postkontor. Alljärgnevalt meenutame veel üht kunagi tegutsenud asutust, millest paljudel pole aimugi – Lagedi rahvamaja.

Rahvamaja ja selle inimesed

Lagedi rahvamaja tegutses Lagedi külanõukogu alluvuses eelarvelise asutusena. Palgalisi ametikohti oli kaks: rahvamaja juhataja ja koristaja. Are Kubpart (28.04.1929 – 16.04.2004) asus kohakaasluse korras rahvamaja tööd juhtima 50ndate keskel, arvatavasti 1953. aastal. Väidetavalt juhatasid varem Lagedi rahvamaja Laine Puumeister (teda tunti kui kauaaegset postiljoni) ja lühikest aega Lagedi kooli kunagine õpetaja Rudolf Selg. Nende varasemate tegemiste käsitlemine nõuab aga tööd arhiivides. Rahvamaja tegutses Lagedi kooli ruumides, kus tehti proove ja korraldatiüritusi. Ka Rakvere teater käis aeg-ajalt külalisetendusi andmas, kusjuures Are Kubparti abikaasal Astal oli ülesanne müüa eelmüügist pileteid. Rahvamaja inimeste eestvedamisel puhastati nn Kepsu saare (Aadu saare) koolimaja poole jääv osa võsast ja prahist ning seal korraldati arvatavasti alates 1962. aastast jaanipidusid. Muusikat saadi perekond Kubparti korterist Aadu talu elumaja teisel korrusel, kust valjuhääldite juhtmed veeti saarele läbi jõe. Pärast rahvamaja likvideerimist korraldas saarel jaanipidusid Sommerlingi kolhoos, kus oli esimeheks Nikolai Kruuk, kes noore mehena oli mänginud ka Lagedi puhkpilliorkestris. Lagedil käis regulaarselt rändkino ja rahvamajas näidati tolle aja kohta väga häid filme. Noorematele lugejatele tasub meenutada, et tol ajal oli televiisor haruldus, mistõttu rändkino oli populaarne. Rahvamaja koristaja ülesanne oli aegsasti kuulutused üles panna, kino näitamise ajaks koolimaja saalis pikad pingid paika sättida, koolimaja uksed lahti teha ning pärast seanssi ruumid korda teha ja maja uksed lukustada. Koristajaks oli Helene  Piibur, kes elas koolimajas ja kelle põhitöökoht oli kooliteenija. Helene Piiburi abikaasa Julius, kes oli kooli katlakütja, tõi hobusega rändkino Arukülast kohale ja viis pärast edasi Vaskjala külla, endisesse Rae koolimajja. Kinomehaanikud olevat isegi kooli toonases köögis-söögitoas võimlemismattidel ööbinud. Hiljem said kinomehaanikud auto ja siis läks asi lihtsamaks.

Mida rahvamajas tehti

Rahvamajas tegutsesid erinevad ringid: rahvatantsuring, orkester, naisansambel, solistid, näitering. Esineti eelkõige Lagedil, aga ka Aruküla kultuurimajas, Jõelähtme rahvamajas, Vaskjala külas Rae koolimajas, Tallinnas Nõmme kultuurimajas ja tselluloosivabriku klubis Tallinnas. Tegutses ka lastering, kus koolieelikutele õpetati laule, tantse, laulumänge, nagu pisipõnnidele ikka. Lapsed kutsuti kord isegi Eesti Raadiosse esinema. Lagedi inimestele tuntumad toonased istetegevuslased olid Are Kubpart, kes mängis klaverit, akordioni, kitarri, mandoliini, Asta Kubpart laulis ja tantsis, Vaike Vainomäe (kauaaegne koolisöökla töötaja) laulis ja tantsis, Eino Puumeister (kelle poeg Sulev lööb praegu kaasa kodukandiliikumises ja korraldas paar aastat tagasi kooli staadionil koertešõu) mängis orkestris trompetit ja akordioni, Urve Sirelmets (Tasa) oli rahvatantsija (teda teame kui endist postiljoni ja raudteejaama piletilaekurit,kes praegu tegutseb Lagedi  piirkonna koduhooldustöötajana). Korraldati ka erinevaid üritusi. Populaarsed olid kohvikuõhtud, maski- ja sitsiballid. Valimiste päeval oli alati kohustuslik esinemine. Veel korraldati peotantsukursuseid ja peoõhtuid, kohvikuõhtutel olid kavas laudkondadevahelised võistlused. Toimusid ka kokanduskursused ning kudumis- ja heegeldamiskursused. Rahvatantsurühm esines 1960. aasta üldlaulupeol Tallinnas. Samal aastal oli rühmal meeldiv võimalus esineda ka Lätis Saulkrastis (u 30 km enne Riiat, mere ääres) toimunud laulu- ja tantsupeol. Seega jõuti esinemisega korraks ka üle Eesti piiri. Veel esineti vastavatud Komsomoli- nimelisel staadionil (praegu Kalevi staadion) esimesel võimlemispeol, ilmselt 1961. aastal või veidi hiljem. Harjutama-esinema tuldi Raelt, Väo külast, Loolt, isegi Tallinnast, ja loomulikult lõid kaasa kohalikud inimesed. Toona ei olnud Lool (Saha-Lool) veel kooli ega rahvamaja. Lagedile tuldi jalgsi, jalgrattaga, hobusega (sh talvel saaniga), samutirongiga. Are Kubpart juhatas orkestrit ja  naisansamblit, saatis ansamblit klaveril ja juhatas ka kooliorkestrit. Muusikaline anne oli talle looduse poolt kaasa antud, sellealast eriharidust tal polnud. Mitmete ringide juhid, nagu rahvatantsujuht Aino Süda ja peotantsujuhid Aare ja Pia Orb ning Arseni Poolgas, tulid Lagedile ringe juhendama Tallinnast. Aare ja Pia Orb olid omal ajal tuntud peotantsijad, Arseni Poolgasel oli Tallinnas Laial tänaval oma tantsukool. Ringijuhtide palgaraha pidid kollektiivid oma esinemistega välja teenima, sest rahvamaja eelarves seda raha polnud. Ringide töös osalesid ka Lagedi kooli õpetajad Helgi Rein (Saar) ja Salme Mine. Rahvamaja tegutsemise algaastatel laenutati rahvariideid Tallinnast, teatritarvete laenutusest. Solistidena tegutsesid õed Illi Vain (Õunap) ja Lembi Vain (Koppel) Sahalt. Parimaid isetegevuslasi tunnustati. On säilinud Lagedi RSN TK (külanõukogu) esimehe Hilda Vapra ja rahvamaja juhataja Are Kubparti allkirjadega aukiri Urve Sirelmetsale. Aukiri on vormilt punapoliitiline, nagu tollal enamasti, kuid Asta Kubparti mälestuste järgi esitati ikka eestimaist ja eestimeelset repertuaari. Vahel olid kavas ka mõne vene autori lood, kuid mitte ühtegi laulu ei lauldud vene keeles.

Miks tegevus lõpetati

Inimesed olid tollal enamasti paiksed. Lisaks kolhoosile andsid kohalikele tööd raudtee (töötati jaamas, teeremondibrigaadis, ülesõidukorraldajana), raadiojaam jt. Kuna televiisor oli haruldus, oli vajadus isetegevust teha suurem ja selleks leiti võimalusi. Aeg aga kulges omasoodu ja üha enam kohalikke inimesi hakkas linnas tööl käima, kodudesse hakati soetama telereid.1963. aasta jaanuaris likvideeriti Rae vallapiirides tegutsenud Vaida külanõukogu ja liideti Lagedi külanõukoguga ning nimetati ümber Sommerlingi külanõukoguks. Keskus viidi toonasest Kopli külast (Jüri tee ääres asuvalt Tomassonilt) Lehmja asulasse, praeguse Grossi poe kõrval asuvasse raamatukogu endisesse kahekorruselisse hoonesse. Umbes samal ajal või veidi hiljem, arvatavasti 1967. aastal, lõpetas tegevuse ka Lagedi rahvamaja. Muu hulgas oli üheks põhjuseks Loo lasteaia kõrval valminud Loo rahvamaja, kuhu Loo isetegevuslased said endale kodu. Sommerlingi külanõukogu andis Lagedi rahvamaja kõik dokumendid üle Harju rajooni arhiivi, mis nüüd asub Rakveres.

Isetegevuse taaselustumine

Paarkümmend aastat tagasi, kui kool sai huvijuhi ametikoha, hakkasid õpilased isetegevusega taas aktiivselt tegelema.Aruandekontsertideks olid kooli mitmesugused pidulikud üritused, kus lapsevanemad ja külalised nägid, mida lapsed olid õppinud. Suurt tööd tegid kooli huvijuhid Kersti Mägi ja seejärel Meelis Sekk. Kooli praegune huvijuht Liisi Vesselov pakkus kaks uut suunda: suutis huvitegevusse kaasata enamiku kooliperest ning koos muusikaõpetaja Silja Tammelehega kaasati isetegevusse ka täiskasvanud. Mõne aasta eest hakati Lagedil kohaliku kodukandiklubi eestvedamisel taas korraldama  klubi- ja puhkeõhtuid. Hea on tõdeda, et 2008. aastal loodud Lagedi segakoor kooli muusikaõpetaja Silja Tammelehe juhendamisel on hoo sisse saanud. Lagedi 770. aastapäeva tähistamiseks lavastas kooli huvijuht Liisi Vesselov kunagise kauaaegse koolidirektori Sven-Allan Sagrise stsenaariumi järgi vabaõhuetenduse „Lagedi läbi seitsme sajandi“. Kaasa lõid nii kohalikud kooliõpilased kui ka täiskasvanud. Lõpetuseks suur tänu Asta Kubpartile, kes oli lahkesti nõus mälestusi jagama. Aitäh Urve Tasale ja Malle Lissmannile, kes aitasid Asta Kubparti mälestusi täiendada ja täpsustada.

Rein Karm , Lagedi ajaloohuviline

Artikkel  on ilmunud ajalehes  “Rae Sõnumid”  oktoobris 2011

LAGEDI SIDE AJALOOST

Lagedi raudteejaam ehitati 1870. aastal. 1873. aastal seati raudteejaamas sisse „telegrrafi kuntur”. Siit saab alguse Lagedi postiteenistus. Jaamas oli postijaotus kapp, kust 30 abonenti said kätte oma posti. Postiagentuur asus jaama hoones kuni 1943. aastani. Ametlikult avati Lagedi postiagentuur 23. veebruaril 1923. aastal Lagedi raudteejaamas. Paljud mäletavad, et 1998. aastal oli sidejaoskonna 75nda tegevusaasta pidulik tähistamine Lagedil, välja anti ka juubeli eriümbrik.

1943. aasta kevadel toodi posti agentuur raudteejaamast tolleaegses Kopli külas asuvasse Viirmaade majja, kus see tegutses 1965. aasta lõpuni. Samuti toodi kaasa abonementkapp, kuna kojukannet ei olnud. Postiagentuuri juhatajaks võeti tööle majaperenaise tütar ja raamatupidamist õppinud Vaike Viirmaa-Štšeglova. Sidejaoskonnas asus 25-numbriline käsikeskjaam, mis teenindas peale Lagedi ka Rae vallamaja ja selle asutusi. 1943. aastal võeti tööle telefonist. 10. aprillil 1945 asutati Harju sidekontor. Lagedi sidejaoskonna ülemaks määrati Vaike Štšeglova, kes töötas selles ametis kuni 1968. aastani.

Seoses kolhooside moodustamisega 1949. aastal hakkasid tööle kolhoosipostiljonid. Kojukande ringkondi oli 2 ja kuna nad olid üsna pikad, toimus posti kojukanne hobustega. Hiljem, kui kolhoos reorganiseeriti sovhoosiks, võttis postiljonid tööle sidekontor. Posti kojukanne toimus juba jalgratastega.Postivahetus toimus Tallinn – Narva reisirongi postivagunis. Sidejaoskonnas jaotati post abonentkastidesse. Rae sidejaoskonnast käidi hobusega posti järgi.

1950. aastal võeti tööle postiljon Õie Teras (vanemad inimesed teavad teda kui Pullavere Õiet), kes hiljem pidas kaua aega Pikavere sidejaoskonna ülema ametit. Posti kojukanne toimus talvel tõukekelguga, suvel jalgrattaga.

1951. aastal seoses sideettevõtete klassifitseerimisega nimetati Lagedi sidejaoskond VI klassi sidejaoskonnaks. Ülemale anti noorem sideinspektori aukraad. 1. veebruarist 1955 Lagedi sidejaoskond läheb Tallinna Postkontori alluvusse ja 1. jaanuarist 1958 uuesti Harju Sidekontori alluvusse.

1956. aastal sai endises Saha-Loo külas valmis Tallinna Linnuvabrik (tänase AS Tallegg’i eelkäija). Ehitamise ajast kuni 60-ndate aastate keskpaigani, millal hakkas tööle Loo sidejaoskond, teenindasid Lagedi kolhoosipostiljonid ka seda piirkonda. 60-ndate aastate keskel, kui raudteel veduriga rongid asendati mootorrongidega, nn kapsaussidega, milliste koosseisu ei saanud enam haakida postivagunit, hakkas Lagedi posti saama postiautoga.

1962. aastal asendati senine 25-numbrililne käsikeskjaam, kust sai telefoniühenduse ka Lehmja küla 20-numbrilise automaattelefonijaamaga. Samasuguse telefonijaama sai ka Lehmja küla, st tänane Jüri alevik. 1966. a kevadel kolis sidejaoskond oma uude majja, kus asub praegugi.

Aastatel 1969 (1968) – 1987, s.o 18 aastat oli sidejaoskonna ülemaks Õie Kull. Tema ajal olid postiljonideks Laine Jõema ja Aino Jatško. Kuni 2000. aastani juhtis 10 aastat sidejaoskonna tööd Vaike Štšeglova tütar Tamara Rebane ja tema järel kuni tänaseni MaireKarind.   Tänaseks on Lagedi sidejaoskond ümber nimetatud Lagedi Postkontoriks ja postiljonid kirjakandjateks. Liiklusvahendiks kirjakandjatel on endiselt jalgratas ja tõukekelk. Täna kannavad alevikus posti laiali Maire Tiido ja Aino Pukko. Küladesse-taludesse ja suurematele asutustele viib autoga posti kohale füüsilisest isikust ettevõtja Margus Sirelbu.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                Tänan Tamara Rebast, kes oma materjalid lahkesti minu kätte usaldas.

Rein Karm                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                               Sidetöötaja aastast 1975

Artikkel on ilmunud ajalehes  “Rae Sõnumid”  detsembris 2006


MÄLESTUSI LAGEDI HAIGLAST ALATES AASTAST 1959

Lagedi Haigla alustas tegevust 1950ndate aastate keskel, mäletatavasti 1954. aastal. Haigla asus hubases mansardkorrusega puumajas, ümbritsetud avarast õunapuuaiast, praegusel Jüri teel. Tollal oli see Kopli küla. Ambulatoorne osa asus selleks kohandatud kõrvalhoones. Haigla ainuke transpordivahend oli hobune ree ja vankriga. Hobusele tehti heina haigla oma personalijõududega. Haiglast umbes 1 km kaugusel Aadu talus asusid hambaravikabinet ja apteek. Seega – kõik esmavajalik elanikkonna jaoks oli tol ajal olemas kohapeal. Haigla personali moodustasid arst-juhataja dr Johanson, velsker, ämmaemand, 5 statsionaaiõde, sanitarid, lasteõde (patronaažõde), majandusjuhataja, desinfektor, kokk, kütja, kojamees ja hobusemees.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                  1950ndate lõpuaastatel olid elujõu saanud gripiepideemiad, esines ka soolenakkuste puhanguid. Oli alustatud pealetungi lastehalvatusele elanikkonna üldise vaktsineerimisega. Haigete vastuvõtt toimus 6 korda nädalas. Haigla statsionaar teenindas kohalikke elanikke. Ühe haige toidupäeva maksumus oli 80 kopikat, millest tänu väga headele kokkadele sai korraliku maitsva toidu.

Haigla teeninduspiirkonnaks oli  Ülejoe, Kopli, Keskküla, Kadaka, Tuulevälja, Koplimetsa, Väo, Kuristiku, Priisle, Soodevahe ja Veneküla külad ning Lagedi mõis. Peale selle veel Töötava Talupoja ja Mitšurini nimeliste kolhooside piirkond ning Sommerlingi nimelise sovhoosi piirkond (sovhoosi keskuses asus ka velskripunkt). Võib vaid ette kujutada, kui palju aega võttis ühe kojukutse tegemine. Kuna hobusega sai käidud vaid kõige kaugemates kohtades, siis peamiselt tehti kojukutsed jalgsi (nii sai ka kiiremini edasi). Teeninduspiirkonda kuulusid ka Lagedi ja Lehmja koolid ning Rae ja Iru algkoolid.

Maa-jaoskonna haiglaid kasutati tol ajal sageli nakkushaiguste epideemiate puhangute ajal. Nii täideti ka Lagedi Haigla näiteks düsenteeriahaigetega, kes tulid sinna üle terve Harju rajooni. Kõigega tuldi toime haigla oma personaliga. Haiglas ei esinenud ühtegi juhtumit, kus personal oleks ise nakatunud. Suure osa profülaktilisest tööst hõlmas elanikkonna vaktsineerimine nakkushaiguste vastu. Seda tööd tuli teha talust-tallu, külast-külla käies kodudes. Isegi imikute kaitsesüstid tehti kodudes.

1961. aastal lahkus töölt dr Johanson (Tallinna Kiirabisse) ja Lagedi Haiglasse määrati noor, äsja Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud dr Tamara Belova (hilisem Hendrikson). Mõne aasta möödudes haigla reorganiseeriti Vabariikliku Tuberkuloositorje Dispanseri filiaaliks. Haiglasse paigutati järelravi vajavad tuberkuloosihaiged, kellel aktiivset tuberkuloosi enam ei esinenud. Haiged olid nn. kergete killast. Peale selle filiaali likvideerimist sai haigla oma funktsioonid tagasi.

Jaanuaris 1965. aastal likvideeriti haigla juurest ambulatoorne osa, mis viidi ule Sommerlingi nimelise sovhoosi keskusesse, kus asus velskripunkt. Lagedi piirkond jäi velskri teenindada. Peale dr Hendriksoni lahkumist haigla juhataja kohalt, asus tööle dr Eela Vürst, kes osutus vaga energiliseks arstiks. Ta muretses haiglale korraliku füsioteraapia aparatuuri. Teostati ka parafiin-osokeriitravi ja massaaži. Ka hakati teenindama haigeid üle kogu Harju rajooni. Lagedi piirkonna muude tõbedega haigeid tuli aga suunata teistesse jaoskonnahaiglatesse.

Peale dr Eela Vürsti on Lagedi Haiglas töötanud raviarstina Tallinna Keskhaigla neuroloog dr Erich Moisar, siis dr Andres Parts, seejarel dr Jaak Tepper ja dr Maire Pärna. Lagedi Haigla likvideeriti 15. mail 1993. aastal.

Aino Tamlak

Lagedi velsker aastatel 1959 – 1993

Artikkel on ilmunud ajalehes “Rae Sõnumid” detsembris 2006

LAGEDI VELSKRI-ÄMMAEMANDA PUNKT AASTATEL 1065-1992

Lagedil moodustati velskri-ämmaemandapunkt 1965. aasta jaanuaris seoses sellega,et Lagedi Haigla juurest viidi ambulatooriumüle A. Sommerlingi nim. sovhoosi keskusesse,kus asus seni Sommerlingi velskri-ämmaemanda punkt.

Lagedile asutatud punkt päris endale nii Sommerlingi velskri-ämmaemanda punkti nimetuse kui ka pitsati. Tööle asus Lagedi Haigla velsker Aino Tamlak (tollal Silla) ja haigla sanitar Leida Hisjamentinov. Aino Tamlak oli ühtlasi ka velskri-ämmaemanda punkti juhataja. Punkti kasutada anti Aadu talu mansardkorrusel üks tuba 14 m2, millest oli kerge (mitte laeni ulatuva) vaheseinaga 5 m2 eraldatud ooteruumiks. Enne seda asus selles ruumis Lagedi haigla hambaravikabinet, milline viidi samuti üle A. Sommerlingi nim sovhoosi keskusesse. Sama maja esimesel korrusel asus Lagedi Apteek, milline peatselt likvideeriti. Lagedi velskri- ämmaemanda punkti teenindada jäid 12 küla: Väo, Kuristiku, Priisle, Soodevahe, Koplimetsa, Veneküla, Ülejoe,Keskküla, Kadaka, Tuulevalja, Kopli ja Lagedi mõis. Peale selle Lagedi 8-klassiline kool ja Iru algkool. Velskri-ämmaemanda punktil transpordivahendeid ei olnud. Lagedil asunud velskri-ämmaemanda punkt nimetati ümber Lagedi velskri-ämmaemanda punktiks alles 11. aprillil 1969. aastal ja viidi Tallinna Linnaümbruse jaoskonna alluvusse, hiljem aga Harju Keskpolikliiniku otsesesse alluvusse. 1969. aastast hakkas velskri- ämmaemanda punktis 1 kord nädalas toimuma ka lastearsti vastuvõtt. Esimeseks pediaatriks oli dr Evi Okafor, seejärel dr Laaniste, dr Paavel, dr Besprozvannõi. Hiljem (Harju Keskpolikliiniku alluvuses) asusid tööle lastearstina Loo Ambulatooriumi arst dr Reinson, seejarel dr Erika Reismaa ja viimasena dr Mare Seljamäe, kes töötas veel ka Lagedi Tervishoiupunkti aegu, kuni perearsti jaoskonna moodustamiseni.

1972. aastal anti A. Sommerlingi nim sovhoosi poolt Lagedi velskri-ämmaemanda punktile ruumid Urbase talu juurdeehitusse – 17 m2 vastuvõtu tuba ja 9 m2 ooteruum. Sanitaarremont teostati velskri-ämmaemanda punkti oma jõududega. Nendes ruumides puudus veevarustus ja territooriumil ei olnud isegi kaevu. Vett tuli tuua 200 m kaugusel asuva Nurga talu kaevust. Ruume küttis sanitar, ruumid olid üsna külmad. Küttega varustas külanõukogu.

Velskri-ämmaemanda punkti tööülesanneteks oli nii ravi kui ka profülaktiline töö. Suur osa tööajast kulus ka Punase Risti tööülesannete täitmiseks (sanitaarpostide ettevalmistamine koolis ja sovhoosis) ning elanikkonna tsiviilkaitsealaseks ettevalmistamiseks (ja seda igal aastal). Kui punkti algaastatel ei olnud mingit transporti kasutada, siis hiljem see olukord paranes. Transporti haigete juurde kojukutsete teostamiseks sai vahetevahel sovhoosist ja hiljem Lagedi Haiglalt.Vastuvõtupäevi nädalas oli 5, peale selle 1 profülaktiline päev, mida sai kasutada kaugemate patronaažide teostamiseks ja majandusküsimuste lahendamiseks ning enesetäiendamiseks.

Üks näide patronaaži päevast (visiit imikute ja rasedate juurde): marsruut kulges Lagedi mõisast üle jõe Koplimetsa külla, siis Väo külla, Kuristiku ja Priisle küladesse (seal laiub praegu uus Lasnamäe) ja heal juhul Tallinna kaudu tagasi. Üks kaugemaid piirkondi oli Soodevahe küla, kuhu ei olnud otsest juurdepääsu, vaid tuli minna Peterburi maantee (tollal Leningradi maantee) kaudu läbi Tallinna Betoonitehase territooriumi.

1975. aastast vähenes teeninduspiirkond Kuristiku, Priisle ja Väo kulade võrra. See piirkond anti Tallinna Mererajooni meedikute teenindada.

1974. aastast hakkas toimuma velskri- ämmaemanda punktis ka jaoskonna arsti vastuvõtt. Velskril oli õigus anda töövõimetuslehte vaid 3-ks päevaks, selle pikendamiseks tuli seni haigetel seni sõita Tallinna arsti juurde.

Arstidest töötasid Lagedil: dr Lia Uusna (pikemat aega), dr Eela Vürst, dr Andres Parts, dr Urve Kirotar, dr Jaak Tepper, dr Maire Pärna. Õedena tootasid Mall Siiak,Eve Ainumäe (tollal Niilo) ja 5.augustist 1983 kuni täaseni Ly Jõekäära.

18. martsil 1992. aastal nimetati Lagedi velskri-ämaemanda punkt umber Lagedi Tervishoiupunktiks ning allutati Jüi Ambulatooriumile. Velskri-ämaemanda punkti „eluiga” oli seega 27 aastat.

1993. aastal, seoses haigla likvideerimisega, toodi Lagedi Tervishoiupunkti üle ka füioteraapia aparatuur. Füioteraapilist ravi said haiged kuni 1997. aastani.

1.augustil 1993. aastal jäi velsker AinoTamlak pensionile. Velskrina olen Lagedil töönud alates 1. detsembrist 1959.a. Tervishoiupunkti jäid tööle dr Maire Pärna ja õde Ly Jõekäära. Edaspidi kulges töö juba perearsti jaoskonnana.1997.aastal olid perearstiks dr Eero ja Kristel Merilind ning alates 1. mätsist 2001. aastast kuni täaseni  dr Tatjana Lelov.

Aino Tamlak

Lagedi velsker aastatel 1959 – 1993

Artikkel on ilmunud ajalehes “Rae Sõnumid”  detsembris 2006

FAKTE LAGEDI AJALOOST

(Väljavõte Lagedi aleviku arengukavast 2006-2011)

Lagedi oli tihedasti asustatud juba muinasajal. Esmakordselt mainiti seda siiski 1241. aastal Taani hindamisraamatus kui Lakethae küla. 1939. aastal nimetati Lagedi asundus ümber Lagedi külaks, aleviku staatuse sai Lagedi 1977. aastal.

1397a. – Lagedi mõisa esmamainimine.

Lagedi mõisnikud läbi aegade:

1586 Hans Wachtmeister

1672 Hans Heinrich Tiesenhausen

1714 Aleksei Menšikov

1727-st kroonumõis

1758 Peter August Fiedrich Holstein-Beck

1765 Nikolai Tšitšerin

1774-st kroonumõis

1859 Eestimaa rüütelkond

1873 Rudolf Ungern-Sternberg

1916 Rudolf Harpe

Kool avati 1785. aastal ja see oli esimene talurahvakool Jüri kihelkonnas. 1871. aastal ehitatud kahe klassiruumiga esimese koolimaja hoone lammutati 1971. aastal. Praeguse koolimaja pidulik avamine toimus 26. veebruaril 1939. aastal. Koolimaja juurdeehitus valmis 1964. aastal ja selle pealeehitus 2001. aastal. Kooli internaat oli 50-ndate aastate lõpul Ilumäel ja hiljem koolimajas. Lagedi kooli ruumides töötas aastatel 1972 – 1983 Harju Kaugõppekeskkooli Lagedi konsultatsioonipunkt, kus oli võimalus omandada keskharidus.

Paldiski-Tallinn-Peterburi raudtee avati pidulikult 24. oktoobril 1870. aastal ja juba   1. detsembril 1872 avati Lagedil peatusplatvorm. Lagedi jaamahoone lammutati 1998.a. Tallinn – Kehra elektrirongiliini käikuandmisega jaanuaris 1974 (Aegviiduni pikendati 1978. a) paranes Lagedi elanikel oluliselt ühendus Tallinnaga.

1870. aastal ehitatud Lagedi raudteejaama hoonesse seati 1873. aastal sisse telegraafi kuntur. Jaamas oli ka postijaotuskapp, millest 30 abonenti said kätte oma posti. Postiagentuur avati Lagedi raudteejaamas ametlikult 23. veebruaril 1923. aastal. Rae Vallavalitsus taotleb 1923 (1924) aastal Lagedi postiagentuuri telefonikõnepunkti avamist. Vallas 1930. aastal koostatud telefonivõrgu arengukava kohaselt on muuhulgas kavandatud kõnepunkti avamine ka Lagedi asunduses. 1943. aastal viidi postiagentuur Viirmaade- Štšeglovide majja (Rajama talu). Sinna ehitati varsti ka 25-numbriline telefoni käsikeskjaam, kust sai telefoniühenduse ka Lehmja küla, sh Rae vallamaja. Hiljem käsikeskjaam asendati 20-numbrilise automaatjaamaga, kusjuures ka Lehmja küla sai samal ajal samasuguse telefonijaama.  Praegune sidehoone valmis 1966. aastal. Uude sidehoonesse rajati ka 50-numbriline telefonijaam. 90-ndate aastate alguses laiendati telefonijaama veel 50-ne numbri võrra.  Enne seda ühendati Harju Asfaltbetoonitehase telefonijaam üldkasutatavasse telefonivõrku ja tänu sellele said telefoniomanikeks veel üle 50-ne Lagedi elaniku. Esimene digitaalne telefonijaam 512 numbriga ehitati Lagedile 1997. aastal ja seda laiendati 1998. aastal kuni 630 numbrini. Selleks ajaks oli ka kaablivõrk välja vahetatud, mis muuhulgas võimaldas ka korralikku internetiühendust.

Praegune Pirita jõe sild Tallinn-Aruküla maanteel ehitati 1960. aastal ja seejärel vana, 1.september 1928.a valminud “Kepsu puusild” lammutati, kusjuures sõja ajal on seda kaks korda õhitud. Vana puusilla asemele sai Lagedi 7. mail 1984. aastal jalakäijate rippsilla. Selle rippsilla ehitamise idee autor ja eestvedaja oli kooli tolleaegne direktor Sven Sagris. Esimese rippsilla rajasid  Pirita jõele Külma parki kohalikud külamehed 50-ndate aastate alguses. Selle silla kandetaladeks olid latvupidi kokku seotud kuuse tüved, milliste peal oli laudis. Kuuse tüved olid ankrus kaldapeale kuhjatud kivihunnikutes. Mäletatavasti oli see sild ilma käsipuudeta. 60-ndate aastate alguses rajati esimese rippsilla asemele juba trossidele toetuv sild, mis oli käsipuudega.  See sild oli vahepeal kehvas seisus, kuid 1991. aastal hr Johannes Tõrs taastas selle. Seega tänane Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi viiv rippsild on sisuliselt kolmas sild sama koha peal. Enne seda oli Toomassoni talu kohal (ca 1 km ülesvoolu) suveti kokkupandav sild, mis talveks võeti lahti. Pirita jõge raudteesillast kuni Lagedi mõisani süvendati 1962. aastal.

1989. aasta sügisel valmis teedeinsener Vahvurd Järvela projekti järgi Tuulevälja külla ehitatud Leivajõe sild kandevõimega 25 tonni. Ühtlasi ehitati uus, asfaltkattega paari kilomeetrine teejupp Leivajõeni.

1936. aastal tegutses Lagedil 4 poodi (Nurgal toiduainete kauplus viina ja õlle müügiga, Kasemetsal toiduainete kauplus so Luugusel, Ristimäel toiduainete kauplus õllemüügiga so Ploompuul ja Lagedi mõisas pagariäri õllemüügiga). Hiljem on lühikest aega toiduainete pood olnud veel Rajamaal. Pärast sõda asus Harju TK kauplus Roodil (praeguse Jüri tee ääres). Roodilt kolis kauplus ETKVL’i poolt ehitatud ja 26. märtsil 1965. aastal avatud uude hoonesse, see kauplus suleti 1995.a ja 2005a. sügisel see lammutati. Praegu on Lagedil 2 erapoodi (Tiina pood ja Jõe pood), vahepeal asus kolmas erapood jaamahoones (avati 17. jaanuaril 1994 ja suleti enne jaamahoone lammutamist). 90’l aastatel on Lagedil töötanud kaks baari (AS Urbase baar ja AS Hansu poeg “N” baar).

1938. aasta novembris Rae vallavalitsus astub Lagedil Voldemar Pätsu initsiatiivil asutatud “Lagedi Elektritarvitajate Elektriühistu” liikmeks. Esimene elektrialajaam Lagedil ehitatakse koolimaja juurde ja sellega saab ka ehitatav uus koolimaja elektrivalguse.

1945. aastal moodustati valdade territooriumile väiksemad haldusüksused– külanõukogud, sh Lagedi külanõukogu Toomassonil tolleaegses Kopli külas. Vallad likvideeriti 1950. aastal ja 1963. aastal ühendati Lagedi ja Vaida külanõukogud Sommerlingi külanõukoguks keskusega Lehmja asulas (tänane Jüri alevik).

Esimesed kolhoosid Lagedil asutati 1949. aastal ja neid oli 4 ning nende esimesed esimehed – Kungla (Nikolai Kruuk), Jüriöö (Eduard Ruut), A. Sommerlingi nim. (Pendo Pohl) ja Ühismeel (Osvald Tiik). 1950. aasta jooksul Lagedi kolhoosid ühinesid ja nimeks jäi A. Sommerlingi nim. kolhoos ning esimeheks sai Nikolai Kruuk. Kolhoosi lõpuaastatel sai esimeheks Voldemar Oruste. 15. detsembril 1964. a ühineti A. Sommerlingi nim. sovhoosiga.  Sovhoosi tegevus lõppes pärast Eesti Vabariigi taastamist. Kolhoosi/sovhoosi ajal tegutses Kepsu talu maadel Lagedi aiand.

Kultuurimaja – Sommerlingi kolhoosi aegadel tegutses Lagedi koolimajas, eestvedajateks olid Are ja Asta Kupbard. Rändkino tegutses koolimajas, päeval näidati filme õpilastele, õhtul täiskasvanutele. Algaastatel näidati kino ühe aparaadiga, hiljem juba kahega. Rändkino tegevus Lagedil lõpetati 90-te aastate alguses.

Jaanipäevade pidamine Sommerlingi kolhoosi aegadel Kepsu saarel, hiljem Lagedi mõisas. Alates 2003. aastast peetakse jaanipäeva Lagedi ratsaspordi- ja kiigeplatsil.

Pärast sõda asus ambulants Aadul, seejärel lühikest aega Lagedi Haiglas ja  praegune perearstikeskus asub Urbasel. Aadul oli ka apteek ja hambaarst. 90-ndatel aastatel töötas hambaarst ka Lagedi asfaltbetoonitehase peahoones, kusjuures õpilaste hambaid parandati samal ajal Lagedi koolimajas. 2006. aasta kevadel valminud uues keskusehoones said ruumid ka perearstikeskus ja hambaarst.

Lagedi Haigla alustas tööd 1954. aastal (algul tegutses sünnitushaiglana), hiljem radikuliidi ravihaiglana ja suleti 1993. aastal, kuna hoone tagastati õigusjärgsele omanikule.

Pärast sõda asus Lagedi raamatukogu Nuhjal (Kadaka küla), kuni 2006. aastani Urbasel. Raamatukogu kolis uude, vastvalminud keskusehoonesse 2006. aasta kevadel.

Aastatel 1982 – 1985 töötas Lagedil Betooni tänava 15A majas kompleksteeninduspunkt, kus oli juuksur, sai asju keemilisse puhastusse ning jalanõusid remonti anda. Alates 3. märtsist 2003 töötab Lagedi postkontori ruumes taas juuksur.

Pirita jõe paremal kaldal Leivajõe suudme kohal asuvatel Külma talu maadel paiknes Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi noorema venna Voldemar Pätsi maakodu. Nõukogude ajal rajati sinna kunstnike puhkekodu, mis 60ndate aastate keskel maha põles. Kõrvalasuvas hoones elas 27 aastat, kuni oma surmani graafik ja publitsist Ott Kangilaski, kes rajas sinna liigirohke Külma dendropargi. Aastail 1989 – 1992 taastas Külma pargi mahapõlenud hoone Johannes Tõrs, kes asutas sinna Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi, mis avati 23. juunil 1994.

Esimese suurema tööstusettevõttena hakati 1959. aastal Lagedile rajama TREV 2 tootmisbaasi, millest 1982. aastal kasvas välja Harju Asfaltbetoonitehas. Viimase erastas 1994. aastal AS Harbet. Suuremateks ettevõteteks Lagedil on Rudus Eesti AS (sellega liitus endine AS Rae Betoon), Lisaks neile AS Väokivi, AS Balco veoautorehvikeskus. 2001. aastal alustati Nefab Eesti AS hoonete ehitust ja esimesed töölised vormistati tööle 22. oktoobril 2001 aastal . 2006. aasta kevadel kolis Toomassoni talumaadel tegutsenud elektromootorite mähkimise tehas Venekülas ringtee ääres valminud uude tootmiskorpusesse (Rosentori tootmishoone).

Pärast sõda, 1949. aastal rajati Lagedile Raadiokeskuse tugijaam oma antenniväljaga, milline lõpetas tegevuse 90‘te algul. See jaam täitis raadioside abijaama ülesannet, võimaldades kommertsraadiosidet ning vastu võtta ilmakaarte.

Eramukrunte hakati Aadu põllule välja andma 50-ndate aastate teisel poolel (esimesed kruntide saajad olid Nikolai Kruuk, Are Kupbart, Valdur Vaker) aga samuti Jüri tee äärde olemasolevate majade vahele. 60-ndate aastate alguses hakkasid eramud kerkima Lagedi jaama ja praeguse Jaama tänava kvartalis. Samas valmis 1961. aastal esimene ahjuküttega korruselamu. Esimene kaugküttega, veevärgi ja kanalisatsiooniga korruselamu valmis 1973. aastal (Betooni 17). Selle kvartali viimane korruselamu valmis 1987. aastal ning kaugküte lõpetati 1997. aasta suvel.

Aleviku piiril Kopli külas valmis 2005. aastal uus sügavvee pumbajaam. Seni olid sügavvee pumbad Lagedi kooli ja AS Harbet territooriumil ning korrusmajade kvartalis Betooni tänaval.

Aastatel 1968 – 1969 kooli tolleaegse direktori Sven Sagrise initsiatiivil ja õpilaste kaasabil said Lagedi aleviku tänavad nimed ja nimesildid.

Linnu tee ehitamine 1977. aastal (Lagedi mõisast koolimajani) võimaldas muuhulgas pikendada bussiliini Loolt Lagedi koolini. Ehitamise eestvedaja oli Lagedi kooli tolleaegne direktor Sven Sagris.

Teede asfalteerimise etapid ja bussiliiklusest. 70-ndatel avati bussiliin Tallinn-Lagedi- Aruküla- Kalesi liininumbriga 78, hiljem 112, lühikest aega töötas liin Tallinn-Lagedi ABT, 90-ndate aastate keskel pikendati  106 liini Loolt Lagedile). Alates 2000 aastast teenindab reisijad maršruuttaksofirma.

2005 – 2006 aastal ehitati ringtee äärde aleviku tööstuspiirkonda suur logistikakeskus.

1998.a alustati endise Lagedi Põhikooli direktori ja hilisema Rae vallavanema Endel Lepiku eestvedamisel Eestis ühena esimestena (kontrollimata andmetel kõige esimestena) ühe kõige arvestatavama ja suurema WIFI leviala katmistöödega koostöös OÜ 3K Group. Aastaks 2000 hõlmas traadita internetivõrk peale Lagedi ka kõiki suuremaid Rae valla alevikke.

Lagedile lähimad AS Eesti Mobiiltelefoni mastid asuvad Jüri ja Loo alevike piiril (püstitatud vastavalt 1996 ja 1997 aastatel). 1999. aastal ehitati Lagedi alevikku Radiolinja Eesti AS mobiilside mast. Sidekvaliteedi parandamiseks ehitati 1999. aastal Q- GSM-i (tänase Tele-2) mobiilside mast Tuulevälja külla.

Lagedi prügila tegevus lõpetati aastal 2002.

Kuulsamaid- tuntumaid Lagedi elanikke: kunagine Eesti Maapanga president Johannes Lehtmann, haridusministri abi- kunstnik Voldemar Päts, graafik ja publitsist Ott Kangilaski, viiuldaja Mare Teearu, eesti ratsaspordi Grand Old Man Mihhail Fadejev, Eesti NSV teeneline õpetaja ja kauaaegne Lagedi kooli direktor Sven-Allan Sagris. Siin on elanud ka tuntud koorijuht Arvo Ratassepp.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: