Ajalugu

 

FAKTE LAGEDI AJALOOST

(Väljavõte Lagedi aleviku arengukavast 2006-2011)

Lagedi oli tihedasti asustatud juba muinasajal. Esmakordselt mainiti seda siiski 1241. aastal Taani hindamisraamatus kui Lakethae küla. 1939. aastal nimetati Lagedi asundus ümber Lagedi külaks, aleviku staatuse sai Lagedi 1977. aastal.

1397a. – Lagedi mõisa esmamainimine.

Lagedi mõisnikud läbi aegade:

1586 Hans Wachtmeister

1672 Hans Heinrich Tiesenhausen

1714 Aleksei Menšikov

1727-st kroonumõis

1758 Peter August Fiedrich Holstein-Beck

1765 Nikolai Tšitšerin

1774-st kroonumõis

1859 Eestimaa rüütelkond

1873 Rudolf Ungern-Sternberg

1916 Rudolf Harpe

Kool avati 1785. aastal ja see oli esimene talurahvakool Jüri kihelkonnas. 1871. aastal ehitatud kahe klassiruumiga esimese koolimaja hoone lammutati 1971. aastal. Praeguse koolimaja pidulik avamine toimus 26. veebruaril 1939. aastal. Koolimaja juurdeehitus valmis 1964. aastal ja selle pealeehitus 2001. aastal. Kooli internaat oli 50-ndate aastate lõpul Ilumäel ja hiljem koolimajas. Lagedi kooli ruumides töötas aastatel 1972 – 1983 Harju Kaugõppekeskkooli Lagedi konsultatsioonipunkt, kus oli võimalus omandada keskharidus.

Paldiski-Tallinn-Peterburi raudtee avati pidulikult 24. oktoobril 1870. aastal ja juba   1. detsembril 1872 avati Lagedil peatusplatvorm. Lagedi jaamahoone lammutati 1998.a. Tallinn – Kehra elektrirongiliini käikuandmisega jaanuaris 1974 (Aegviiduni pikendati 1978. a) paranes Lagedi elanikel oluliselt ühendus Tallinnaga.

1870. aastal ehitatud Lagedi raudteejaama hoonesse seati 1873. aastal sisse telegraafi kuntur. Jaamas oli ka postijaotuskapp, millest 30 abonenti said kätte oma posti. Postiagentuur avati Lagedi raudteejaamas ametlikult 23. veebruaril 1923. aastal. Rae Vallavalitsus taotleb 1923 (1924) aastal Lagedi postiagentuuri telefonikõnepunkti avamist. Vallas 1930. aastal koostatud telefonivõrgu arengukava kohaselt on muuhulgas kavandatud kõnepunkti avamine ka Lagedi asunduses. 1943. aastal viidi postiagentuur Viirmaade- Štšeglovide majja (Rajama talu). Sinna ehitati varsti ka 25-numbriline telefoni käsikeskjaam, kust sai telefoniühenduse ka Lehmja küla, sh Rae vallamaja. Hiljem käsikeskjaam asendati 20-numbrilise automaatjaamaga, kusjuures ka Lehmja küla sai samal ajal samasuguse telefonijaama.  Praegune sidehoone valmis 1966. aastal. Uude sidehoonesse rajati ka 50-numbriline telefonijaam. 90-ndate aastate alguses laiendati telefonijaama veel 50-ne numbri võrra.  Enne seda ühendati Harju Asfaltbetoonitehase telefonijaam üldkasutatavasse telefonivõrku ja tänu sellele said telefoniomanikeks veel üle 50-ne Lagedi elaniku. Esimene digitaalne telefonijaam 512 numbriga ehitati Lagedile 1997. aastal ja seda laiendati 1998. aastal kuni 630 numbrini. Selleks ajaks oli ka kaablivõrk välja vahetatud, mis muuhulgas võimaldas ka korralikku internetiühendust.

Praegune Pirita jõe sild Tallinn-Aruküla maanteel ehitati 1960. aastal ja seejärel vana, 1.september 1928.a valminud “Kepsu puusild” lammutati, kusjuures sõja ajal on seda kaks korda õhitud. Vana puusilla asemele sai Lagedi 7. mail 1984. aastal jalakäijate rippsilla. Selle rippsilla ehitamise idee autor ja eestvedaja oli kooli tolleaegne direktor Sven Sagris. Esimese rippsilla rajasid  Pirita jõele Külma parki kohalikud külamehed 50-ndate aastate alguses. Selle silla kandetaladeks olid latvupidi kokku seotud kuuse tüved, milliste peal oli laudis. Kuuse tüved olid ankrus kaldapeale kuhjatud kivihunnikutes. Mäletatavasti oli see sild ilma käsipuudeta. 60-ndate aastate alguses rajati esimese rippsilla asemele juba trossidele toetuv sild, mis oli käsipuudega.  See sild oli vahepeal kehvas seisus, kuid 1991. aastal hr Johannes Tõrs taastas selle. Seega tänane Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi viiv rippsild on sisuliselt kolmas sild sama koha peal. Enne seda oli Toomassoni talu kohal (ca 1 km ülesvoolu) suveti kokkupandav sild, mis talveks võeti lahti. Pirita jõge raudteesillast kuni Lagedi mõisani süvendati 1962. aastal.

1989. aasta sügisel valmis teedeinsener Vahvurd Järvela projekti järgi Tuulevälja külla ehitatud Leivajõe sild kandevõimega 25 tonni. Ühtlasi ehitati uus, asfaltkattega paari kilomeetrine teejupp Leivajõeni.

1936. aastal tegutses Lagedil 4 poodi (Nurgal toiduainete kauplus viina ja õlle müügiga, Kasemetsal toiduainete kauplus so Luugusel, Ristimäel toiduainete kauplus õllemüügiga so Ploompuul ja Lagedi mõisas pagariäri õllemüügiga). Hiljem on lühikest aega toiduainete pood olnud veel Rajamaal. Pärast sõda asus Harju TK kauplus Roodil (praeguse Jüri tee ääres). Roodilt kolis kauplus ETKVL’i poolt ehitatud ja 26. märtsil 1965. aastal avatud uude hoonesse, see kauplus suleti 1995.a ja 2005a. sügisel see lammutati. Praegu on Lagedil 2 erapoodi (Tiina pood ja Jõe pood), vahepeal asus kolmas erapood jaamahoones (avati 17. jaanuaril 1994 ja suleti enne jaamahoone lammutamist). 90’l aastatel on Lagedil töötanud kaks baari (AS Urbase baar ja AS Hansu poeg “N” baar).

1938. aasta novembris Rae vallavalitsus astub Lagedil Voldemar Pätsu initsiatiivil asutatud “Lagedi Elektritarvitajate Elektriühistu” liikmeks. Esimene elektrialajaam Lagedil ehitatakse koolimaja juurde ja sellega saab ka ehitatav uus koolimaja elektrivalguse.

1945. aastal moodustati valdade territooriumile väiksemad haldusüksused– külanõukogud, sh Lagedi külanõukogu Toomassonil tolleaegses Kopli külas. Vallad likvideeriti 1950. aastal ja 1963. aastal ühendati Lagedi ja Vaida külanõukogud Sommerlingi külanõukoguks keskusega Lehmja asulas (tänane Jüri alevik).

Esimesed kolhoosid Lagedil asutati 1949. aastal ja neid oli 4 ning nende esimesed esimehed – Kungla (Nikolai Kruuk), Jüriöö (Eduard Ruut), A. Sommerlingi nim. (Pendo Pohl) ja Ühismeel (Osvald Tiik). 1950. aasta jooksul Lagedi kolhoosid ühinesid ja nimeks jäi A. Sommerlingi nim. kolhoos ning esimeheks sai Nikolai Kruuk. Kolhoosi lõpuaastatel sai esimeheks Voldemar Oruste. 15. detsembril 1964. a ühineti A. Sommerlingi nim. sovhoosiga.  Sovhoosi tegevus lõppes pärast Eesti Vabariigi taastamist. Kolhoosi/sovhoosi ajal tegutses Kepsu talu maadel Lagedi aiand.

Kultuurimaja – Sommerlingi kolhoosi aegadel tegutses Lagedi koolimajas, eestvedajateks olid Are ja Asta Kupbard. Rändkino tegutses koolimajas, päeval näidati filme õpilastele, õhtul täiskasvanutele. Algaastatel näidati kino ühe aparaadiga, hiljem juba kahega. Rändkino tegevus Lagedil lõpetati 90-te aastate alguses.

Jaanipäevade pidamine Sommerlingi kolhoosi aegadel Kepsu saarel, hiljem Lagedi mõisas. Alates 2003. aastast peetakse jaanipäeva Lagedi ratsaspordi- ja kiigeplatsil.

Pärast sõda asus ambulants Aadul, seejärel lühikest aega Lagedi Haiglas ja  praegune perearstikeskus asub Urbasel. Aadul oli ka apteek ja hambaarst. 90-ndatel aastatel töötas hambaarst ka Lagedi asfaltbetoonitehase peahoones, kusjuures õpilaste hambaid parandati samal ajal Lagedi koolimajas. 2006. aasta kevadel valminud uues keskusehoones said ruumid ka perearstikeskus ja hambaarst.

Lagedi Haigla alustas tööd 1954. aastal (algul tegutses sünnitushaiglana), hiljem radikuliidi ravihaiglana ja suleti 1993. aastal, kuna hoone tagastati õigusjärgsele omanikule.

Pärast sõda asus Lagedi raamatukogu Nuhjal (Kadaka küla), kuni 2006. aastani Urbasel. Raamatukogu kolis uude, vastvalminud keskusehoonesse 2006. aasta kevadel.

Aastatel 1982 – 1985 töötas Lagedil Betooni tänava 15A majas kompleksteeninduspunkt, kus oli juuksur, sai asju keemilisse puhastusse ning jalanõusid remonti anda. Alates 3. märtsist 2003 töötab Lagedi postkontori ruumes taas juuksur.

Pirita jõe paremal kaldal Leivajõe suudme kohal asuvatel Külma talu maadel paiknes Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi noorema venna Voldemar Pätsi maakodu. Nõukogude ajal rajati sinna kunstnike puhkekodu, mis 60ndate aastate keskel maha põles. Kõrvalasuvas hoones elas 27 aastat, kuni oma surmani graafik ja publitsist Ott Kangilaski, kes rajas sinna liigirohke Külma dendropargi. Aastail 1989 – 1992 taastas Külma pargi mahapõlenud hoone Johannes Tõrs, kes asutas sinna Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi, mis avati 23. juunil 1994.

Esimese suurema tööstusettevõttena hakati 1959. aastal Lagedile rajama TREV 2 tootmisbaasi, millest 1982. aastal kasvas välja Harju Asfaltbetoonitehas. Viimase erastas 1994. aastal AS Harbet. Suuremateks ettevõteteks Lagedil on Rudus Eesti AS (sellega liitus endine AS Rae Betoon), Lisaks neile AS Väokivi, AS Balco veoautorehvikeskus. 2001. aastal alustati Nefab Eesti AS hoonete ehitust ja esimesed töölised vormistati tööle 22. oktoobril 2001 aastal . 2006. aasta kevadel kolis Toomassoni talumaadel tegutsenud elektromootorite mähkimise tehas Venekülas ringtee ääres valminud uude tootmiskorpusesse (Rosentori tootmishoone).

Pärast sõda, 1949. aastal rajati Lagedile Raadiokeskuse tugijaam oma antenniväljaga, milline lõpetas tegevuse 90‘te algul. See jaam täitis raadioside abijaama ülesannet, võimaldades kommertsraadiosidet ning vastu võtta ilmakaarte.

Eramukrunte hakati Aadu põllule välja andma 50-ndate aastate teisel poolel (esimesed kruntide saajad olid Nikolai Kruuk, Are Kupbart, Valdur Vaker) aga samuti Jüri tee äärde olemasolevate majade vahele. 60-ndate aastate alguses hakkasid eramud kerkima Lagedi jaama ja praeguse Jaama tänava kvartalis. Samas valmis 1961. aastal esimene ahjuküttega korruselamu. Esimene kaugküttega, veevärgi ja kanalisatsiooniga korruselamu valmis 1973. aastal (Betooni 17). Selle kvartali viimane korruselamu valmis 1987. aastal ning kaugküte lõpetati 1997. aasta suvel.

Aleviku piiril Kopli külas valmis 2005. aastal uus sügavvee pumbajaam. Seni olid sügavvee pumbad Lagedi kooli ja AS Harbet territooriumil ning korrusmajade kvartalis Betooni tänaval.

Aastatel 1968 – 1969 kooli tolleaegse direktori Sven Sagrise initsiatiivil ja õpilaste kaasabil said Lagedi aleviku tänavad nimed ja nimesildid.

Linnu tee ehitamine 1977. aastal (Lagedi mõisast koolimajani) võimaldas muuhulgas pikendada bussiliini Loolt Lagedi koolini. Ehitamise eestvedaja oli Lagedi kooli tolleaegne direktor Sven Sagris.

Teede asfalteerimise etapid ja bussiliiklusest. 70-ndatel avati bussiliin Tallinn-Lagedi- Aruküla- Kalesi liininumbriga 78, hiljem 112, lühikest aega töötas liin Tallinn-Lagedi ABT, 90-ndate aastate keskel pikendati  106 liini Loolt Lagedile). Alates 2000 aastast teenindab reisijad maršruuttaksofirma.

2005 – 2006 aastal ehitati ringtee äärde aleviku tööstuspiirkonda suur logistikakeskus.

1998.a alustati endise Lagedi Põhikooli direktori ja hilisema Rae vallavanema Endel Lepiku eestvedamisel Eestis ühena esimestena (kontrollimata andmetel kõige esimestena) ühe kõige arvestatavama ja suurema WIFI leviala katmistöödega koostöös OÜ 3K Group. Aastaks 2000 hõlmas traadita internetivõrk peale Lagedi ka kõiki suuremaid Rae valla alevikke.

Lagedile lähimad AS Eesti Mobiiltelefoni mastid asuvad Jüri ja Loo alevike piiril (püstitatud vastavalt 1996 ja 1997 aastatel). 1999. aastal ehitati Lagedi alevikku Radiolinja Eesti AS mobiilside mast. Sidekvaliteedi parandamiseks ehitati 1999. aastal Q- GSM-i (tänase Tele-2) mobiilside mast Tuulevälja külla.

Lagedi prügila tegevus lõpetati aastal 2002.

Kuulsamaid- tuntumaid Lagedi elanikke: kunagine Eesti Maapanga president Johannes Lehtmann, haridusministri abi- kunstnik Voldemar Päts, graafik ja publitsist Ott Kangilaski, viiuldaja Mare Teearu, eesti ratsaspordi Grand Old Man Mihhail Fadejev, Eesti NSV teeneline õpetaja ja kauaaegne Lagedi kooli direktor Sven-Allan Sagris. Siin on elanud ka tuntud koorijuht Arvo Ratassepp.